valijamees

Neid märke oli õhus juba olnud ennegi. Ühtäkki ei saanud ta enam öösiti uinuda, vaid vahtis telekat või oli sunnitud raadiot kuulama. Järjekindlalt kadusid aga raadioeetrist rahulikud ja uinutavalt mõjunud muusikasaated, kus palade vahele sumeda häälega saatejuht pajatas huvitavaid fakte kaugetest ja huvitavatest aegadest. Kõik need asendati süstemaatiliselt probleemsaadetega, kus helistajate küsimustele vastasid stuudiosse kutsutud eksperdid, püüdes inimesi optimistlikute motivatsiooniõpetustsõnade saatel veenda, et kõik on hästi ja aina paremaks läheb, kui vaid natuke ise vaeva näha ja positiivselt mõelda.
Õhtuti, jalutades ringi betoonmajade vahel, märkas ta, et haihtunud olid kunagised lärmavad ja ülbelt tatti pritsivad jõmmid, isegi tuttavad bomzid ei teinud oma rutiinseid reide roheliste prügikonteinerite juurde. Nende metallkaas ei kääksatanudki enam verdtarretavalt, tema ninasse ei haakunudki enam rõõmrämedat räimehaisu. Laternate all pinkidel ei kõõlunud enam tumesiniste silmaalustega kolmeteistaastased tütarlapsed, mobiiltelefon ühes, koni teises valgeks tõmbunud peos.
Baarides enam ei levinud sinist sigaretisuitsu, keegi ei lällanud ega lalisenud läbi pisarate, et ta elukaaslane on ilge värdjas ja käib nüüd uhkema autoga mehega.
Töökohal olid kõik muutunud ülevoolavalt inimlikuks, paludes ja tänades, vabandades, kui pidid mõne töö talle üle andma, täites alati kohvikannu silmapilkselt, kui see oli tühjaks saanud.
Bussides ja trammides pakuti talle alati viisakalt vabandades istet, keegi ei nühkinud ega nihelenud, istmed olid sodi, ja bussipeatused graffitivabad.
Raamaturiiulitelt olid kadumas teosed, kus otsiti vastuseid küsimusele Miks? Asemele oli eeskujulikult üksteise kõrvale laotud läikivkaanelised, kriitpaberil ja lõhnaõliga piserdatud tähtteosed, mille pealkiri algas alati küsisõnaga“Kuidas...“ Näiteks“Kuidas leida sõpru ja kaotada vaenlasi“ „Kuidas saada õnnelikus nii tööl kui eraelus“ „Kuidas saada ilukuningannaks“ „Kuidas olla rikas nii emotsionaalselt kui füüsiliselt“
Muutused olid toimunud.

Ta ärkas kaetuna hõbedase hirmuhigiga, suus rääsunud või maitse. Ta võdistas õlgu. Talle meenus, et ta oli eile õhtul teleka ette magama jäänud. Sealt oli tulnud mingisugune valimisdebatt. Pult vedeles ikka veel ta tagumiku all.

Ta pesi hambad ja peksis segamini oma köögivalamu. Oli pühapäev ja ta seadis sammud valimisjaoskonda. Urni lähedal läigatas ta põlema oma R-Kioskist ostetud plastmassvälgumihkli ja lennutas selle elgantse liigutusega ahvatlevast pilust sisse.
„Põle, raisk!“